Järgmine pakike

Vaikselt tuleks juba dekoratsioonidele mõelda. Oleme otsustanud, et suuri lillehunnikuid kokku ei osta, sest see läheks mõttetult kalliks ja kurb oleks hiljem kogu soetatu prügikasti paigutada. Kaalusime küll paluda floristil kingitud lilledest midagi kaunist kokku seada, aga ka see mõte jäi ära. Tõenäolisel meie pulmade toonis lilli lihtsalt ei tooda, kuna seda ei hakkaks neilt ka eraldi paluma. Ise ju vaataks samuti imelikult, kui keegi soovib kingiks oranže või halle õisi. Külaliste lilled jäävad seega ainult ühte lauda kaunistama.

Veidi pidulikumaks meeleoluks plaanisin leida midagi lauale ja toolidele. Toolikatete rendi osas ma pole broneeringu kinnitust veel saanud. Luban endal olla piisavalt isekas ja mitte veel pakkujat avaldada, et keegi ei saaks neid minu nina alt ära näpata. ☺

Nüüd mõni päev tagasi sain kätte ka oma järgmise pakikese, milles olid lipsukesed toolidele (75 tk) ja table runner (10 tk). Need on jällegi pärit eBay'st. Üldse on vähe asju, mida sealt ei leiaks. Kohale tulid nad Hiinast üllatuslikult kõigest paari nädalaga ja kogu kuhja eest maksin koos postiga 86 eurot. Tooni poolest on nad küll õige pisut roosamad, kui ma oleks soovinud, kuid üldiselt olen ikkagi väga rahul. Kaunistasin nendega vahepeal köögilaua, et Härrale ettekujutus luua, mis nendega saama hakkab. Ka temale meeldis.

Sõrmused ✔

Eelnevalt sai korra mainitud, et sõrmuste ümber käis meil paras trall. See oli meil paigas, et need saavad olema kahevärvilised. Nimelt on ka minu kihlasõrmus valgest kullast, kuna Härrale kollane kuld üldse ei istu. Selleks aga, et tulevikus saaks vajadusel tavalisest kullast ehteid sobitada, peaks olema seal ka natuke kollast.

Hakkasin esialgu veebipoodidest valikut uurima ja leidsin päris hea hinnaklassiga sõrmuseid Ameritni e-poest. Härrale see plaan siiski ei meeldinud, kuna sõrmuseid peab ikkagi proovima, katsuma ja oma silmaga veenduma, et nad ka päriselt ilusad on. Tegelikult selgus, et Härral on lihtsalt kinnisidee, et sõrmused peavad tulema Mati kullaärist.

Läksime siis sinna poodi. Valik oli hiigelsuur ja leidsin väga palju üliilusaid ehteid mis oleks ideaalsed. Mure oli aga selles, et Härra pidas igat minule meeldivat sõrmust jäleduseks ja pakkus välja mingid 3 korda kallimad variandid, mis polnud minu arust absoluutselt kenad. Eks see vist nii ongi, et naised otsivad säravamaid ja ümaramaid ehteid ja mehed kandilisi ja mehelikke. Igatahes esimesel korral tuli mingi solvumise oht üles ja lahkusime sama targalt poest. Teistesse kauplustesse, isegi lihtsalt niisama piiluma, ei suutnud ma Härrat meelitada.

Teisel katsel Mati kullaäri külastades algas kõik samamoodi. Vaidlesime pikalt ilma üksmeelt leidmata, kuni jõudsime kusagile päris alumise riiulini, kus olid pehmemast kullast Saksamaa sõrmused. Seal oli aga üks ainuke paar mis oli piisavalt tagasihoidlik ja samal ajal kena, mis lõpuks meile mõlemale üsna kena tundus. Hind oli samuti väga sobiv. Nimelt Saksamaa sõrmustel on praegu -25% soodustus ja hinnaks tuli 513 eurot. Pehmema kulla pärast me ka väga ei muretsenud, kuna aja jooksul kriibiksime nagunii igasuguse sõrmuse ära.

Meie sõrmused saavad olema siis sellised.

Graveerimine hinna sisse ei kuulu. Selle eest tuleb juurde umbes 30 eurot. Härra lubas sellega ise tegeleda ☺

Kleidi valik - esimene ämber

Nonii.. oma vaimusilmas kujutasin ette, et pulmad on see üks päev/koht, kus ma kavatsen hästi ilus olla ja väga palju komplimente välja nuruda. Tänase päevani ma ausalt uskusin, et nii see saabki olema.  Minu mure seisneb aga selles, et ma ei tahtnud mitte kuidagi kleiti Eestist osta. Ma olen pulmade eelarve juba niigi lõhki ajanud ja valik tundus siin samuti kuidagi kahtlastelt väike.

Käisin küll Anna-Bella salongis sõbrannadega kohal ja suutsin kogu valikust isegi 3 kleiti leida, mida olin nõus proovima. Kahes neis tundsin ennast lausa hästi. Kui olin otsustanud ühe kleidi lõike kasuks ja teist - mittevalitut - Härrale suure nurumise peale pildilt enda seljas näitasin, siis olid tema sõnad: "Jumal tänatud!". Väidetavalt üritas ta vaimukas olla, aga pinge kasvas.
Teise kleidi miinusteks oli hind (ligi 700 eurot) ja litrid. Ma olen pigem less is more  tüüpi inimene ja kohe üldse ei tahaks sädeleda.

Kleite proovides sattusin ma samal ajal peegli ette ühe teise pruudiga, kellel oli kreemikam kleit seljas. Sellel hetkel sai mulle selgeks, et minu oma saab olema lumivalge. Ta lihtsalt paistis üleni säravvalge minu kõrval üsna närune välja. Ilmselt ei tohiks sellise kleidivalikuga peol ükski lina, ega muu ese olla sinust valgem.

Harjusin siis juba mõttega, et kleit tuleb hoopiski tellida - ja võimalikult varakult, et saaks midagi veel ette võtta, kui valik peaks ebaõnnestuma.
Otsustasin selle lehe kasuks: http://www.missydress.co.uk/wedding-dresses.html?p=7 . Tundus kuidagi usaldusväärne ja suutsin leida ainult positiivset tagasisidet.
Seal oli mul umbes 3 lemmikut. Kõige eelistatum oli allolev kleit, kuid sõbranna leidis, et keegi müüb seda ka soov.ee-s.

Müügil oli küll L suurus, aga kasutasin siiski võimalust ja küsisin omaniku käest tema enda tehtud pilte.

Kleit mulle siiski enam ei meeldinud ja otsustasin järgmise kasuks.

Tellimuse tegin koos kingade ja alusseelikuga ning postikulu tuli juurde 61 eurot. Ei tundunud iseenesest midagi hullu , kuna kokku tuli hinnaks 290 eurot.

Täna siis saabus pakk Eestisse. Mina pole varem suuremaid tellimusi ise teinud ning ausaltöeldes ei keskendunud ka piisavalt nimetatud kodulehe infole. Uskusin, et tollimaks Inglismaalt tuleb mõnikümmend eurot. Tegelikult tuli kaup hoopiski Hiinast. Tegin siis saadetise deklaratsiooni ära ja selgus, et juurde peab maksma veel 93 eurot selleks, et pakki kätte saada. No mida?? Mu Hiina kleit hakkab salongi hinna mõõtu juba võtma.

Tõime Härraga paki ära ja ootasin kuni ta maale liigub, et saaks lõpuks oma kauaoodatud pakikese avada.
Mulle vaatas vastu üleni sädelev ülipikk valge pundar. Tellisin selle enda mõõtude järgi ja olin isegi mures et äkki oleks pidanud mõne millimeetrikese hingamisruumi jätma. Aga see oli hoopis suur.. igalt poolt. Ja alusseelik tegi kleidi kuju väga kummaliseks. Nii palju siis minu ilusast olemisest pulmas. Ma siiski loodan, et kleidiga annab veel midagi ette võtta. Kui keegi tegeleb Tallinnas õmblemisega või oskab soovitada inimest, kes suudaks mu kleidi päästa, siis tehke seda! Palun!

Teistel pruutidel soovitan siiski kleiti enne ostmist proovida ja tellimuse õnnestumisele mitte nii väga lootma jääda.

Aga kingad on  nunnud.

Päeva jäädvustamine II

Ausaltöeldes olin pulmapeo video mõtte juba täiesti maha matnud, kuna see lihtsalt ei mahtunud enam eelarvesse. Hiljuti käisime aga Tartus sõbrannal külas pisiperet üle vaatamas ning taustaks pandi mängima nende väikse armsa peo video. Hinge tekkis pisike kripeldus, kuna piltidelt ikka sama emotsiooni ei saa.

Õnneks on facebook'is järgmisel aastal abiellujatele selline tore grupp nagu "Pulmad 2015", kus tulevased pruudid lahkelt oma edusamme ja teadmisi jagavad. Tuli üles teema videograafide kohta ning otsustasin igaks juhuks seal mainitud tegijalt hinnapakkumist küsida.

Ja meil tulebki pulmavideo!
Videograafiks on Innar Hunt. Mul on lausa raske uskuda, et mõni tegija ka nii mõistliku hinnaga on. Kusjuures tööd pole sellepärast halvemad. Vastupidi, isegi mu üpris pirtsakale Härrale meeldisid väga. Lühike video (3-5 minutit) on kõigest 350 eurot ning paarsada eurot juurde makstes saab  ka täispika (20-25 minutit) video. Transpordikulu hinnale ei lisandu ning osa summast võib tasuda alles siis, kui video on valmis. Ta on ka ise äsja abiellunud ja väga teadlik kui oluline see sündmus asjaosalistele on. :)